Enesehindamine

On aeg vaadata hetkeks tagasi ja teha kokkuvõtteid, kas kursuse alguses õpilepingus püstitatud eesmärgid said täidetud.

Minu peamine eesmärk antud kursusel oli saada teadmisi ja oskusi õppevara loomiseks. Võttes arvesse, et minu varasemad kogemused olid pigem tagasihoidlikud, siis hindan enda arengut üsna kõrgelt. Kõikides loengutes osalemine ja aktiivne kaasamõtlemine andsid hea aluse praktiliste ülesannete lahendamiseks. Usun, et nii minu enda loodud materjalid kui ka kogu meie rühma kogumik tervikuna on hästi koostatud ja läbimõeldud. Kogumiku koostamist toetas ka meie varasem omavaheline rühmatöö kogemus õppedisaini aluste ning õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuste raames. Mul on hea meel, et saime katsetada erinevaid õppevara loomise võimalusi sisuloome keskkonnas. Minu jaoks jäävad muidugi H5P mallide visuaalsed võimalused nõrgaks, kuid seda aitavad lahendada erinevad CC-BY litsentsiga pildimaterjalid. Litsentsidest rääkides, siis arvan, et on väga oluline autoriõigustest ja avatud sisulitsentsidest tudengitele rääkida korduvalt. Õppevara loomisel on aina enam autoriõigused fookuses ja tänasel päeval ei tohiks enam ükski haridustehnoloog (õpetaja) nende vastu eksita.

Kindlasti soovin veel lisaks lugeda ja uurida õpitehnoloogia standardite kohta, mis on üsna kompleksne teema.

Kokkuvõtteks, on mul väga hea meel, et teoreetiliste loengute kõrval oli meil võimalus ise käed kohe külge panna ning kõike katsetada. Ühest küljest oleks võinud meil olla võimalus jätkata sügisel alustatud AKU õppetüki teemadega, et veel kvaliteetsemat sisu luua, aga teisalt pakkus uus peatükk põnevat väljakutset ja olen tulemusega igati rahul. Nagu ka klassiruumis sai mainitud, siis taolise suure projekti puhul võiksid olla paigas mõningad kujunduslikud ja kvaliteedi reeglid, mis aitavad kogu tervikut hoida ühtsena. Edaspidi olen kindlasti julgem ning oskuslikum õppevara looja ja mitte ainult, oskan ka teatud maani kaasa rääkida näiteks õpiobjektide, standardite ja õppematerjalide kvaliteedi teemal.

Aitäh õppejõududele väga sisutiheda ja põneva kursuse eest!

Partnerhindamine

Meie rühma partnerhindamine AKU õpiku peatüki 4.8 Andmete visualiseerimine Tableau-ga asub siin.

Testi koostamine

TAO keskkonnas testi koostamine oli minu jaoks täiesti uus kogemus. Kui üldjoonest oli tegemist täiesti arusaadava ja intuitiivse keskkonnaga, siis kummalisel kombel läks mul üllatavalt kaua aega accociate interaction tüüpi item’i koostamisel paaride moodustamisega, sest üks hetk topelt klikk vastuse variandil töötas, teisel hetkel mitte. Pole muidugi välistatud, et ma ise olin liiga kärsitu 🙂

Koostasin oma AKU õppetüki kohta kolm eritüüpi küsimust, kaks mõistete ja ühe protsessi kohta.

Test ise asub siin.

Õppematerjalide kogumik E-koolikotis

Meie rühmatöö (Kirke Kasari, Katrin Taniste ja Arnold Leesmäe) tulemusena valmis kogumik õppematerjale toetamaks AKU õpiku peatükke trendid, seoste uurimine ja kvalitatiivne sisuanalüüs. Kogumik asub siin.

Õppevideo

Õppevideo loomisel kasutasin Zoomi-keskkonda ning hiljem töötluseks Microsoft Photos tarkvara.

Õppevideo teemaks on kvalitatiivse sisuanalüüsi alateemad “Kodeerimine” ja “Kood”. Interaktiivne õppevideo asub siin.

Nii video kui ka minu eelnevalt koostatud H5P õppematerjal on loodud sarnaselt, et hoida ühtset stiili.

H5P õppematerjal

Minu digitaalse õppevara kursuse raames koostatud H5P õppematerjali AKU õppetüki “Trendid ehk ajas toimuvate muutuste uurimine” kohta leiab SIIT.

Õppematerjal on koostatud antud õppetüki põhimõistete kohta.

Digitaalse õppevara kvaliteet

Teise lugemisülesande täitmiseks valisin põhjalikult tutvumiseks Elias et al. (2020) värske uuringu “Quality Evaluation of Open Educational Resources”, kus on fookuses avatud õppematerjalide (Open Educational Resources) kvaliteet.

Selleks, et avatud õppematerjalide kvaliteeti hinnata ja vajalikud mõõdikud välja selgitada, seadsid töö autorid endale kaks uurimisküsimust:

• kuidas hinnata avatud õppematerjalide kvaliteeti?
• kuidas seda hindamist kasutada avatud õppematerjalide autorite ja õppijate juhendamiseks?

Lähtudes olemasolevate hindamismudelite uuringust ja ekspertide seas läbiviidud küsitlusest pakuvad autorid välja mõõdikud, mille abil on võimalik avatud õppematerjalide kvaliteeti (automatiseeritult) hinnata. Käesoleva uurimistöö mõõdikud on rakendatud SlideWiki2-s, mis on esitlusslaididele keskenduv koostööpõhine OCW (OpenCourseWare) platvorm. Autorite hinnangul on sellegipoolest võimalik esitatud mõõdikuid rakendada ka teiste avatud õppematerjalide hindamiseks (Elias et al., 2020).

Dimensioonid	Mõõdikud	Kirjeldused
Sisu struktuur (CS)	CS1. Taksonoomiate selgus	CS1.1 Lühike ja kirjeldav nimi (st tähemärgipiirang) CS1.2 Pealkirja ja sisu sidusus (st failinimi ja pealkiri on sisuga ühtlane) CS1.3 Pealkirjast tulenev järeldus (st ühtne kodeerimisskeem)
	CS2. Navigeerimise lihtsus	CS2.1 Hierarhiline disain (st hästi organiseeritud struktuur) CS2.2 Taksonoomia sügavus (st vähem hiirega kerimist)
	CS3. Struktuuri kohandatavus	CS3.1 Kohandamise mehhanismide kättesaadavus (st väiksemad disaini tükid)
	CS4. Sisu leitavus	CS4.1 Standardiseeritud metaandmete kättesaadavus (st summa normaliseeritud metaandmete tähtsuse hindest) CS4.2 Standartsete metaandmete järgimine (st sealhulgas reitingu funktsioon)
Õppesisu (LC)	LC1. Teksti kvaliteet	LC1.1 Teksti õigekiri LC1.2 Teksti terviklikkus (st loetavuse mõõtjate kasutamine)
	LC2. Sisu kohandatavus	LC2.1 Erinevate sisuformaatide kättesaadavus (st baassisu, veebipõhine meedia, interaktiivne meedia, video, audio) LC2.2 Sisu kättesaadavus mitmes esitluses (st slaidide õppimiseks mitmed teemad) LC2.3 Sisutüüpide kooskõla (st sünkroniseeritud hooldus ja versioonihaldus)
	LC3. Sisu ühilduvus erinevatel seadmetel	LC3.1 Toetatud seadmete arv (st mobiil, tahvelarvuti, sülearvuti, assisteerivad tehnoloogiad) LC3.2 Ühilduvuse kontrollmehhanismide kättesaaadavus (st veebilehtede tundlikkuse valideerimine)
	LC4. Esitluse sisu juurdepääsetavus	LC4.1 Vastavus sisu esitamise juhistele (st WCAG 2.1 juhised) LC4.2 Esitluse sisu valideerimismeetodi kättesaadavus (st kontrollida, kas pilt sisaldab juurdepääsetavuse toetamiseks alternatiivset kirjeldust)
	LC5. Sisu mitmekeelsus	LC5.1 Ressursside kättesaadavus rohkem kui ühes keeles (st muu kui inglise keeles) LC5.2 Tõlkimisvõimaluse olemasolu (st automaatne tõlge, eksperdi koostatud tõlge) LC5.3 Materjali tõlke sünkroonimise võimalus
Enesehindamine (SA)	SA1. Enesehindamise kättesaadavus	SA1.1 Enesehindamise sisu olemasolu SA1.2 Vastuste olemasolu SA1.3 Sisu katvate küsimuste keskmine arv (st iga õpiobjekti kohta käivate küsimuste arv) SA1.4 Küsimuste genereerimise lähenemisviisi olemasolu (st automaatne genereerimine või autori lisatud)
	SA2. Enesehindamise küsimuste mitmekülgsus	SA2.1 Erinat tüüpi küsimuste olemasolu (st mitmikvastused, kinnine tekst, sorteerimine) SA2.2 Keskmine küsimuste arv hindamistüübi kohta

Tabel 1. Elias et al. (2020) avatud õppematerjali kvalideedi mõõdikud.

Selleks, et paremini mõista iga mõõdiku vajalikkust ja kvaliteeti, viisid autorid läbi küsitluse avatud õppematerjali ekspertide seas. Antud uurimistöö tulemusel selgus, et 1) sisu struktuuri peab kasulikuks 100% osalejatest, 2) õppesisu peab kasulikuks 60% osalejatest ja 3) enesehinnangut peab kasulikuks 80% osalejatest. Mis puudutab pakutud dimensioonide ja mõõdikute kasulikkust ja katvust, siis 70% osalejatest leiavad, et autorite pakutud dimensioonid ja mõõdikud on kasulikud ning 50% osalejatest nõustus, et pakutud dimensioonid ja mõõdikud hõlmavad olulisi mõõdikuid, mis on vajalikud avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. 30% osalejatest andis neutraalse vastuse (Elias et al., 2020).

Kahjuks ei ole autorite avalikustatud kvaliteedi raportid SlideWiki lehel enam kättesaadavad (või on minul digipädevusega probleeme). Olen valdavalt nõus autorite poolt läbiviidud uuringu tulemustega, kuigi olen üllatunud, et vaid 60% pidasid õppesisu kasulikuks. Võin vaid oletada miks see nii on. Kui sisu struktuur ja enesehindamine on suhteliselt üheselt mõistetavad, siis õppesisu mõõdikud on üsna keerukad ja võivad kohati olla ka raskesti hinnatavad (näiteks teksti kvaliteet ja sisu kohandatavus).

Mis puudutab aga õppematerjalide kvaliteedi kontrolli automatiseerimist, siis antud mõõdikud on kindlasti asjakohased oma tehnilise laadi poolest. Samas on õppematerjalide puhul siiski kõige olulisemaks aspektiks nende pedagoogiline väärtus, mille kvaliteeti automatiseeritult hinnata on minu hinnangul peaaegu võimatu (või ehk on selleks juba loodud üks tore pedagoogist tehisintellekt?!).

Allikas:

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Õpiobjektid ja repositooriumid

Esimese lugemisteemaga tutvumiseks valisin R. R. Saum (2007) “An Abridged History of Learning Objects” raamatust peatüki, mille fookuses on õpiobjektide ja repositooriumite ajalooline kontekst aastatel 1992-2004. Antud lugemissoovituse valisin eelkõige seetõttu, et viia end kurssi ajaloolise taustaga, mis on meid tänasesse päeva toonud, saada paremini aru terminitest ning luua enda jaoks ülevaatlik õppematerjal, mida hiljem vajadusel kasutada ja/või taaskasutada.

Õpiobjektide ja repositooriumite olulisemad ajaloolised verstapostid:

1992
Wayne Hodgins defineerib õpiobjektid kui teabeobjektide kogumiku, mis on kokku pandud metaandmete abil ja toetab õppija individuaalseid vajadusi (Hodgins, 2000 viidanud Saum, 2007).
1994
Wayne Hodgins kutsub kokku õppemudelite, API’de ja õpiobjektide töörühma (Polsani, 2003 viidanud Saum, 2007), mis täna töötab LALO (learning architecture/learning objects) nime all (Saum, 2007). Oracle Corporation loob oma töögrupi, et töötada välja raamistik, mis aitaks muuta arvutipõhised kursused paindlikumaks õpiobjektide loomisel ja edastamisel (Saum, 2007). National Education Training Group, Inc. (NETg) annab välja esimese e-õppe rakenduse, mis põhineb nende tõlgendusel Hodginsi õpiobjekti mudelist. NETg turundab oma töid kaubamärgiga NETg learning object ehk NLO (Barron, 2000 viidanud Saum, 2007).
1996
Eesmärgiga võimaldada kvaliteetsemat õpet õpiobjektide, -vahendite ja -metoodikate väljatöötamise kaudu, mis toetavad “jaga ja taaskasuta” lähenemisviisi hariduses, alustab tööd ARIADNE (Alliance of Remote Instructional Authoring and Distribution Networks for Europe) (ARIADNE, 2003 viidanud Saum, 2007). Mark Norton annab välja artikli “meedia objektide” kohta, kus ta defineerib need kasutajaliidese elemendina, millel on teatud füüsiline välimus ja interaktiivne käitumine (Norton, 1996 viidanud Saum, 2007). David Merrill soovitab kasutada terminit “teadmiste objekt”, mis koosneb ettemääratud elementidest (Merrill, 1996 viidanud Saum, 2007). Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE) alla moodustatakse Learning Technology Standards komitee (LTSC) eesmärgiga töötada välja ja edendada õppetehnoloogia standardid (LTSC, 2000 viidanud Saum, 2007). Oracle Corporation avaldab õppemudeli (OLA), mis koosnes esialgu seitmekümne viiest (Brown, 1996 viidanud Saum, 2007) ja pool aastat hiljem juba üheksakümne kolmest kursusest, mis on läbi võrgu kättesaadav enam kui saja neljakümnes riigis (Locklear, 1997 viidanud Saum, 2007). Moodustatakse GEM (Gateway to Educational Materials) konsortsium, mis alustab repositooriumite infrastruktuuri arendamist, eesmärgiga suurendada pedagoogide võimalust pääseda ligi veebipõhistele õppematerjalidele igas vormis ja formaadis (Laundry, 2006 viidanud Saum, 2007).
1997
Riiklik õppetaristu algatus EDUCOM (hiljem EDUCAUSE) algatab õpihaldussüsteemide projekti ja peab oma esimese metaandmete koosoleku (EDUCAUSE, 2004 viidanud Saum, 2007). Täna töötab antud grupp IMS Global Learning Consortium, Inc. nime all ja on avaldanud tohutut mõju haridusele nii avalikus kui ka erasektoris mitmel kontinendil (IMS, 2006 viidanud Saum, 2007). Eelpool mainitud LTSC alustab tööd õpiobjekti metaandmete (LOM) standardi väljatöötamisega (Duval, 1998 viidanud Saum, 2007). Dr. James J. L’Allier avaldab NETg ülevaate, milles ta määratleb õpiobjekti kui “väikseimat iseseisvat struktuurset kogemust, mis sisaldab eesmärki, õppetegevust ja hinnangut” (L’Allier, 1997 viidanud Saum, 2007). California State University Center for Distributed Learning asutab MERLOT (Multimedia Educational Resource for Learning and Online Teaching) süsteemi (MERLOT, 2006 viidanud Saum, 2007). GEM konsortsium saab valmis oma repositooriumi (Saum, 2007).
1998
LTSC avaldab õpiobjektide metaandmete standardi kavandi, kus defineeritakse õpiobjekt kui “mis tahes üksust, digitaalset või mittedigitaalset, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses” (Duval, 1998 viidanud Saum, 2007). Tom Kelly ja Chuck Barritt alustavad uurimistööd, mille tulemusena avaldatakse 1999. aastal valge raamat pealkirjaga “Reusable Information Object Strategy: Definition, Creation Overview, and Guidelines”, mis sisaldab kahte uut komponenti – taaskasutatava teabe objekt (RIO) ja taaskasutatav õpiobjekt (RLO) (Barritt et al., 1999 viidanud Saum, 2007). Royal Roads ülikool asutab Centre for Economic Development and Applied Research (CEDAR) eesmärgiga arendada uusi äriettevõtteid, spetsiaalseid koolitusprogramme ja partnerlussuhted kohaliku tööstusega (Heins, Mundell, & Muzio, 2001 viidanud Saum, 2007). Tänu üliõpilaste suurele kaugõppe nõudlusele võtab ülikool kasutusse Microsofti vahetusserveri, mille abil saavad tudengid ja õppejõud omavahel õpiobjekte jagada. Selle tulemusena defineerib CEDAR ka e-õppe objekti “väikese tükina tekstist, visuaalist, helist, videost, interaktiivsest komponendist ja muust, mis on märgistatud ja salvestatud andmebaasi” (Saum, 2007). LTSC defineerib õpiobjekti ümber kui “mis tahes üksust, digitaalset või mittedigitaalset, mida saab kasutada, taaskasutada või millele viidata tehnoloogiaga toetatud õppimise ajal” (IEEE Standards, 1998 viidanud Saum, 2007).
1999
President William Jefferson Clinton loob föderaalse koolitustehnoloogia töörühma (Saum, 2007). Terry Anderson esitab ettepaneku pealkirjaga “Campus Repository for Educational Objects (CAREO)“, mille eesmärk oli luua õpiobjektide repositoorium keskkoolijärgsetele koolitajatele (Buell, 2000 viidanud Saum, 2007). Rice ülikool lansseerib repositooriumi, mis ei sisalda ainult õpiobjekte, vaid toimib ka kui loomis- ja koostöörakendus (Brent, 2006 viidanud Saum, 2007). Samal ajal käivitub ka MIT juhtimisel OpenCourseWare projekt, mille tulemusel luuakse repositoorium, mis sisalab MIT õppejõudude kursuseprogramme ja -sisu, mis on tasuta kasutamiseks kõigile soovijatele (MIT, 2006b viidanud Saum, 2007). David A. Wiley II (1999 viidanud Saum, 2007) defineerib õpiobjektid kui “kõik digitaalne, olenemata sellest, kas objektil on hariduslik eesmärk või mitte”.
2000
The Advanced Distributed Learning Initiative avaldab jagatava õppevara objekti viitamismudeli ehk shareable courseware object reference model SCORM, versiooni 1.0 (ADL, 2006 viidanud Saum, 2007), kus määratleti õpiobjekti kui “koostalitlusvõimelist, vastupidavat, arvutipõhist kursust või kursuse komponenti, mis on pakendatud piisava teabega, et see oleks korduvkasutatav ja juurdepääsetav” (Dodds, 2000 viidanud Saum, 2007).
2001
Monson ja South avaldavad juhtumiuuringu, kus nad kasutavad terminit “meedia objekt”. Nad defineerivad taolist objekti kui digitaalset meediat, mis on loodud ja/või kasutatakse õpetamise eesmärgil (South & Monson, 2001 viidanud Saum, 2007). Rob Koper, kes töötab professorina Hollandis (Educational Technology Expertise Centre (OTEC) of the Open University of The Netherlands) soovitab kasutada jälle terminit õpiühikud (Units of Study) õpiobjekti asemel (Koper, 2001 viidanud Saum, 2007). Norm Friesen (CAREO projekt) defineerib õpiobjekti kui “iga digitaalne ressurss, millel on pedagoogiline väärtus, mida saab kasutada, taaskasutada ja viidata õppe toetamiseks (Friesen, 2001 viidanud Saum, 2007).
2002
Waterloo ja Ontario ülikooli vahel sünnib koostööprojekt, mille tulemusel tekib uus repositoorium ning Co-operative Learning Object Exchange (CLOE) (Goldsworthy, 2002 viidanud Saum, 2007).
2003
Polsani (2003 viidanud Saum, 2007), professor Arizona ülikoolis, defineerib õpiobjekti organiseeritud teadmiste vormina, õppeeesmärki ja korduvkasutatavat väärtust hõlmav sisu. Monique Doorten ja tema kolleegide sõnul on “õpiobjektid mis tahes reprodutseeritavad ja adresseeritavad digitaalsed või mittedigitaalsed ressursid, mida kasutatakse õppe- või tugitegevuste läbiviimiseks (Doorten, Giesbers, Janssen, Daniels, & Koper, 2003 viidanud Saum, 2007).
2004
Avaldatakse esimene SCORM versioon 2004, millele järgneb kohe ka teine (ADL, 2006 viidanud Saum, 2007). Wesleyan ülikool alustab oma repositooriumi loomist. See algatus saab kuulsaks kui LoLa Exchange (learning objects, learning activities) (LoLa, 2006 viidanud Saum, 2007).

Kokkuvõtteks

On huvitav jälgida, kuidas termin “õpiobjekt” on ajas arenenud ja muutunud, kuidas teadlased tõenäoliselt tänaseni ei ole päris ühel lainepikkusel antud mõiste osas – kelle jaoks kannab termin laiemat tähendust, kelle jaoks jällegi kitsamat käsitlust digitaalsest õppesisust. Väga silmiavav on asjaolu, et juba 90ndatel tegelesid nii paljud teadlased, organisatsioonid ja ülikoolid õpiobjektide defineerimisega, standardite koostamisega ja repositooriumite loomisega.

Täna luuakse igapäevaselt tohutul hulgal uusi õpiobjekte. Kui viimaste kvaliteet jääb juba iga tegija enda hinnata, siis oluliselt suuremat tähelepanu saavad riiklikul tasandil loodud repositooriumite võimekus, kuidas on õppematerjalid nendes liigitatud (taksonoomia) ning kuidas käib õpiobjektide lisamine ning metaandmetega märgendamine. Tähelepanu keskpunktis ollakse kindlasti nii positiivsete kui ka negatiivsete aspektide poolest, küll aga usun, et Eesti õpetajatel ei ole kunagi varem olnud nii häid võimalusi repositooriumitesse oma õppematerjale lisada, teiste loodud materjale taaskasutada ja ka uusi õpiobjekte luua.

Allikad:

Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001

Minu õpileping

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse.

Teema – Kuna ma ei tööta ise õpetajana, siis ei ole ma ka õppematerjalide loomisega liiga palju varem kokku puutunud. Mõned katsetused ma eelmisel aastal siiski tegin. Näiteks lõin ma üsna populaarseks osutunud õppemängu põgenemistoa stiilis ja proovisin kätt ka H5P sisuloomes. Eelkõige olen ma täna õppevara tellija rollis. Olen kindel, et antud kursuse läbimine aitab mul oluliselt paremini ära tunda kvaliteetset õppematerjali ning seeläbi esitada tellijana ka konkreetsemaid nõudmisi pakkujatele. Seetõttu tunnen ka erilist huvi digitaalsete õppematerjalide kvaliteedi tagamise ja hindamismudelite vastu. Minu jaoks on äärmiselt oluline ka, et õppematerjal oleks hästi struktureeritud ja visuaalselt köitev. Seega loodan, et saame näha häid näiteid ka visuaalselt väga hästi koostatud digitaalsetest materjalidest.

Eesmärgid – Minu eesmärk on saada uusi teadmisi, oskusi ja julgust ise õppematerjale luua. Õppida tundma keerulisi õppevara standardeid. Aru saada, milline on väga hea õppematerjal (konkreetseid näiteid) ja kuhu suunas me liigume (milline on digitaalsete õppematerjalide tulevik).

Pilt: https://pixabay.com/photos/computer-office-laptop-desk-4484282/

Strateegiad – Oma eesmärkide saavutamiseks võtan osa kõikidest kontakttundidest, osalen aktiivselt grupitöödes ning sooritan tähtajaks kõik individuaalsed ülesanded. Otsin ise materjali ja häid näiteid juurde. Suhtlen kursusekaaslastega ja vajadusel küsin abi.

Vahendid/ressursid – Ressurssidena kasutan kontakttunde ja õppejõudude poolt jagatud õppematerjale. Vajadusel otsin materjali ise juurde. Samuti seon teistelt kursustelt saadud teadmisi käesolevaga. Väga oluliseks ressursiks pean ka kursusekaaslaste teadmisi ja oskusi.

Hindamine – Oma eesmärgi olen saavutanud, kui ma oskan kursuse lõpuks argumenteeritult analüüsida ja hinnata õppematerjali kvaliteeti. Lisaks, kui mul on kõik kursuse läbimiseks vajalikud ülesanded edukalt täidetud. Arvestades, et ma ei ole varem palju õppematerjale loonud ja mul ei ole ka väga pikaajalist pedagoogilist kogemust, siis tunnen kindlasti uhkust kõigi kursuse raames koostatud õppematerjalide üle. Lisaväärtuseks pean kursusekaaslaste ja õppejõudude positiivset tagasisidet.